Du rievttit

Jus gullot ovtta dán viđa našuvnnalaš minoritehtain: juvddálaččat, romenat, sámit, ruoŧasuopmelaččat ja duortnuslaččat – nu dus leat nan-nejuvvon rievttit máŋgga surggiin.

Láhka našuvnnalaš minoritehtain ja minoritehtagielain

Láhka našuvnnalaš minoritehtain ja minoritehtagielain mearkkaša oanehaččat ahte dus leat čuovvovaš rievttit:

  • Buot almmolaš doaimmain lea erenomáš vástu suddjet ja ovddidit du giela ja kultuvrra.
  • Mánáin lea nannejuvvon riekti iežaset kultuvrra ja giela ovddideamis.
  • Dus lea riekti oažžut dieđu maid dihto stáhtalaš hálddahuseiseválddiid, daid olis Sosiálastivra láhka mearkkaša dutnje.
  • Dihto eavttuid vuođul eiseválddiin lea geatnegasvuohta gulahallat duinna suomagillii, meängillii ja sámegillii- geahča eanet Riekti geavtit iežat giela.
  • Boarrásiin geat orrot hálddašanguovlluin lea riekti oažžut olles dehe mávssolaš oasi iežaset boarrásiidfuolaheami bargiin geat hálddašit suomagiela, meänkieli dehe sámegiela. Seamma guoská boarrásiid geat orrot hálddašanguovlluid olggobealde jus gielddas leat bargit geat máhttet suomagiela, jiddischa, meänkieli, romána chib dehe sámegiela.
  • Gielddat galget boarrásiidfuolaheami rámma siste mii fállojuvvo minoritehtagillii váldit vára boarrásiid dárbbus seailluhit iežaset kultuvrralaš identitehta.
  • Gielddat leat geatnegasat váikkuhit ahte gávdnojit bargit hálddašit minoritehtagielaid gos dat dárbbahuvvo boarrásiid fuolaheamis.
  • Dearvvasvuođa- ja buohccedivššuaddi galgá váikkuhit ahte leat bargit geat máhttet suomagiela, meänkieli ja sámegiela doppe gos dat dárbbahuvvo divššus.
  • Hálddahuseiseválddit galget addit našuvnnalaš minoritehtaide vejolašvuođa váikkuhit jearaldagaide mat gusket sin ja nu guhkás go vejolašvuohta ráđđehallat minoritehtaiguin dakkár jearaldagain.
  • Mánáid ja nuoraid vejolašvuođa váikkuheapmái ja ráđđehallamii galgá erenomážit ovddiduvvot.
Senast uppdaterad:
Publicerad: