Duv riektá

Jus dujna l tjanos aktaj vidá rijkalasj unneplågojda – juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja jali duornosliegega – de dujna li nannodum riektá moatten guovlon.

Láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra

Láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra mierkki oanegisláhkáj dujna li vuollelin nammadum riektá:

  • Gájkka almulasj dåjman la sierralágásj åvdåsvásstádus suoddjitjit ja åvdeditttjat duv gielav ja duv kultuvrav.
  • Mánán la nannodum riektá åvdedit ietjas kultuvrav ja ietjas gielav.
  • Dujna l rievtesvuohta oadtjot diededimev birra majt láhka mierkki dunji vissa stáhta tjuottjudusfábmudagájs, siegen Sosiálastivrra.
  • Fábmudagájn la vissa vidjurijn välggogisvuohta guládallat dujna suomagielan, meängielan ja sámegielan - lågå ienebuv webbabielen Rätten att använda ditt språk.
  • Vuorrasijn gudi årru tjuottjudusguovlon la riektá oadjot ålles jali ájnas oasev ietjasa vuorrasijhuvsos barggijs gudi máhtti ságastit suomagielav, meängielav jali sámegielav. Sämmi l aj fámon vuorrasijda gudi årru tjuottjudusguovloj ålggolin jus kommuvnan li bargge gudi máhtti suomagielav, jiddisch, meängielav, romanagielav jali sámegielav.
  • Kommuvna galggi vuorrasijhuvso rájáj sinna mij vatteduvvá un neplågogielajn vieledit vuorrasij dárbov ietjasa kultuvralasj identitehtav bisodit.
  • Kommuvna li välggogisá åvdedit bargge gávnnuji máhttudagáj unneplågogielajn gånnå l dárbbo vuorrasij sujton.
  • Sujttovadde varresvuohta- ja skihpasujton bierriji åvdedit  bargge gávnnuji máhttudagáj suomagielan, meängielan, ja sámegielan gånnå l dárbo sujton.
  • Tjuottjudusfábmudagá galggi vaddet rijkalasj unneplågojda máhttelisvuodav bájnnemij ássjijn ma sidjij guosski ja guhkas máhttelis rádedit unneplågoj dakkir ássjijn.
  • Mánáj ja nuoraj máhttelisvuohta bájnnemij ja rádedibmáj galggá sierraláhkaj åvdeduvvat.
Senast uppdaterad:
Publicerad: