Duv riektá adnet rijkalasj unneplågogielajt

Le gus dujna tjanos muhtem rijkalasj unneplåhkuj de dujna l riektá adnet ietjat gielav aktavuodan fábmudagáj. Oattjo diedojt dánna makkir gielalasj riektá dujna li ja majt máhtá rávkkat duv kommuvnas ja ietjá fábmudagájs.

Ådåjakmáno 1.b. 2010 ásaduváj ådå láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra. Rijkalasj unneplåhkon nammaduvvi juvdára, roma, sáme, svierigasuobmelattja ja duornusliegega. Rijkalasj unneplågogiela li jiddisch, romagiella (romani chib), sámegiella, suomagiella ja meänkieli.

Gájkka rijkalasj unneplågogiela galggi suoddjiduvvat ja åvddånit

Láhka diedet rijkalasj unneplågogiela galggi suoddjiduvvat ja åvddånit. Gejna l tjanos rijkalasj unneplåhkuj galggá riektá oahppat, åvdedit ja adnet ietjas unneplågogielav. Fábmudagá galggi ájttsisit rijkalasj unneplågojt ja árvvulasstet sijá dárbojt.

Fábmudagájn la välggogisvuohta dunji diedojt vaddet duv riektáj birra, juska vil makkir rijkalasj unneplågogielav ságasta ja gånnå åro Svierigin.

Sierralágásj nanos riektá suomagiellaj, meänkielij ja sámegiellaj

Sierralágásj nanos riektá li sujna gut ságas suomagielav, meänkieliv jali sámegielav ja årru kommuvnan tjuottjusdusguovlon. Biele vuolemusán vuojná jus duv kommuvnna säbrrá tjuottjudusguovlluj.

Dujna gut åro kommuvnan tjuottjudusguovlon la riektá aktavuodav válldet fábmudagáj ietjat gielajn. Dujna l máhttelisvuohta vásstádusáv oadtjot njálmálattjat ja tjálálattjat sämmi giellaj.

Dån máhtá ádnot mánná- ja vuorrasijhuvsov ållåsit jali muhtem mudduj suomagiellaj, meänkielij jali sámegiellaj.

Dujna l riektá adnet unneplågogielav aktavuodajn duobbmoståvlåjn jus åro Girona, Jielleváre, Árjepluove, Jåhkåmåhke, Haparanda, Bajila jali Badjeduornnusa kommuvnajn.

Dujna gut åro kommuvnan mij ij sebra tjuottjudusguovlluj la máhttelisvuohta aktavuodav válldet fábmudagáj ja oadtjot vuorrasijhuvsov suomagiellaj, meänkielij jali sámegiellaj, jus gávnnuji bargge giellamáhttudagáj. Fábmudagá bierriji ásadit vaj gávnnuji bargge giellamáhttudagáj gå l dárbbo.

Váni árvvulasstek årudagáv de agev máhtá tjállet suomagiellaj, meänkielij ja sámegiellaj Rijkabiejve oahttsáj, Justitiekanslerij, Oadtjotjuottjudussaj, Värrofábmudahkaj ja Nuppástimoahttsáj.

Máhtá aktavuodav válldet

Jus aná duv kommuvnna jali ietjá fábmudagá ij dievde lágav de máhtá aktavuodav válldet Lenastivrajn Stockholma lenan jali Sámedikkijn ma galggi gáhttit láhka ålliduvvá. Sámedigge åvdåsvásstádusáv adná sámegielas ja Lenastivrra Stockholman åvdåsvásstádusáv adná ietjá gielajs.

Enheten för minoritetsfrågor vid Länsstyrelsen i Stockholms län/Åssudahka unneplåhkoássjijda Lenastivran Stockholma lenan
010-223 10 00

Sámedigge
0980-780 30

Tjuottjudusguovllo suomagiellaj, meänkielij ja sámegiellaj

Dánna máhtá vuojnnet makkir kommuvna siebrri umasse tjuottjudusguovlojda. Ietjá kommuvna máhtti åhtsåt tjuottjudusguovlluj säbrrat.

Tjuottjudusguovllo suomagiellaj

Borås, Botkyrka, Eskilstuna, Jiellevárre, Göteborg, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Hofors, Huddinge, Håbo, Gáinnas, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Skinnskatteberg, Solna, Stockholm, Sundbyberg, Surahammar, Södertälje, Tierp, Ubmeje, Upplands-Bro, Upplands Väsby, Uppsala, Västerås, Älvkarleby, Österåker, Östhammar ja Badjeduornus.

Tjuottjudusguovllo sámegiellaj

Árjepluovve, Árviesjávrrie, Bierje, Jiellevárre, Hierjedaelie, Jåhkåmåhkke, Giron, Krokom, Likssjuo, Máláge, Suorssá, Lusspie, Straejmie, Ubmeje, Vualtjere, Ååre, Älvdalen ja Staare.

Tjuottjudusguovllo meänkielij

Jiellevárre, Haparanda, Gáinnas, Giron, Bájil ja Badjeduornus.